Kuidas käib kinnisvara ost ja tehing notari juures

Eesti seaduste kohaselt sõlmitakse kõik kinnisvaratehingud, välja arvatud üürimine ja rentimine, notari juures. Kuidas see täpselt käib ja miks on notari olemasolu tehingus oluline? Miks on tehingusse kaasatud notar? See tagab õigsuse. Notar kontrollib, kas tema juurde tulevad inimesed on need, keda nad tutvustavad. Lisaks kontrollitakse enne tehingut registriteavet, et teha kindlaks, kas inimesel on õigus sellist tehingut teha ja kas keegi teine vajab nõusolekut või lisadokumente. Notariga suheldes enne tehingut ja selle ajal saab selgeks, mida pooled soovivad ja kuidas seda kõige mõistlikumal viisil saavutada. Kui tehingu tegemiseks on mitu võimalust, peab notar välja selgitama nende olemuse ja erinevused, pöörama tähelepanu põhjendamatutele riskidele ja rääkima, kas ja kuidas neid minimeerida. Kes korraldab notari külastuse? Tavaliselt teeb seda üks tehingu osapooltest. Notaribüroo eeldab, et inimesed on varem omavahel kokku leppinud nii tehingu lõpuleviimises kui ka selle tingimustes. Samal ajal võite pöörduda lihtsalt notari poole, et tehingu üksikasjade osas nõu küsida. Kui pikad järjekorrad notari juurde on? Notaribüroo vajab lepingu ettevalmistamiseks natuke aega, kuid tavaliselt sõltub tehingu menetlemise kiirus pigem sellest, kas pooled lepivad kokku oma ajakavas, ja vähem notarist. Reeglina ei lähe aega rohkem kui nädal, välja arvatud juhtudel, kui tegemist on eranditult mahuka tehinguga, mille üks osalejatest asub välismaal või puudub vajalik dokument. Milliseid dokumente pean endaga kaasa võtma? Peate võtma notari juurde isikut tõendava dokumendi (pass, ID-kaart või juhiluba). Notar saab isiku tuvastada ka politsei- ja piirivalveameti andmebaasis saadava foto abil, kuid see muidugi eeldab, et isikul on kehtiv dokument. Mõnikord on inimesel vaja esitada kinnisvara omamist tõendav dokument või perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldiselt näeb notar neid digitaalselt. Kui teil on olemas kehtiv hindamisakt, siis võtke kindlasti kaasa ka see. Siit saate lugeda, kuidas täpsemalt käib kinnisvara hindamine. Millised kulud kaasnevad notariaalse tehinguga? Iga notariaalse tehingu eest tuleks tasuda notaritasu, mille suurus määratakse seadusega. Tavaliselt jagavad pooled selle pooleks. Peaksite siiski teadma, et hoolimata sellest, kuidas pooled omavahel makse osas täpselt kokku leppisid, vastutavad selle tasumise eest solidaarselt. Kui üks pool, kes on makse vastu võtnud, seda ei tee, on notaril õigus nõuda teiselt poolelt makse tasumist, kes omakorda saab lepingu alusel seda tagasi nõuda poolelt, kes pole kohustust täitnud. Reeglina kaasneb kinnisvaratehinguga kinnistusraamatu muutmine, mille eest tuleb tasuda riigilõiv. Tavaliselt maksab seda osapool, kes on huvitatud muudatuse tegemisest, näiteks kinnisvara ostmise korral ostja huvides, nii et ta kantakse omanikuna registrisse. Kui jätate riigilõivu tasumise müüjale, kuid tema seda ei tee, kuulub müüja ikkagi müüjale ja halvimal juhul saab selle uuesti müüa. Kui kinnisvara ostetakse hüpoteegiga tagatud laenuga, kannab hüpoteegi kulud tavaliselt ostja. Üldjuhul kannab registreerimise kulud pankade tingimustel laenu väljastamisel laenusaaja.